allora

Niisis olen omaga Londonisse jõudnud ja kirjutaks väheke, mis viimase kahe kuu jooksul minuga toimunud on, mida näinud olen ja miskõike veel.Niisis 30. augustil lendasin Tallinnast Milaanosse. Algul oli väheke närv sees, et kas saan hakkama, uus riik jakõik... Sain tööd ühes tallis, hoolitsesin kõrgemate spordiklassihobuste eest ning treenisin neid väheke seal. Algul oli kõik raske- uus riik, uus keel, uued inimesed. Ainsaks sõbraks sai kohe teine tööline, Riikka, tüdruk Soomest, kes oli väga sõbralik ning see oli super. Temaga jõudsime käia 2 korda väljas, klubis, ning sellega sai selgeks, et Itaalia ööelu on ägedam kui Eesti oma.Siis Riikka lahkus pärast paari nädalat, seega läks igavaks. Algul oli seal üks tüdrukveel, kuid ta töötas mõnusalt ning siis ei käinud temaga väljas... Siis lahkus ka teine tüdruk ning jäin täiesti üksi sinna korterisse. Siis kiskus asi väga igavaks ning tuli koduigatsus. Kuid tallis olid omanikud ja sõitjad väga sõbralikud, kes viisid mind mõnel korral välja, niiet see oli okei. Igatsesin klubiskäiku ja muideks,see, et oled eesti tüdruk, üksinda välisriigis, see teeb su meeste jaoks nii atraktiivseks, niiet beware :P Siis viskas juba vaikselt töö ka üle, iga päev sama rutiin ning füüsiline töö väsitas õhtuks mõnuaslt ära. Mõnikord läksin isegi pool9 magama, et kell 6 hommikul värskena üles tõusta. Ning kui võrreldahindu Itaalia ja Eesti vahel, siis Itaalia hinnad on mõnusalt kallimad, eriti just toidupoolest.Niisis hakkasin bossidele rääkima, et plaanin lahkuda ja siis hakkasin juba mõtlema, et kuhu edasi liigun siis.Algul mõtlesin,etotsin uue töökoha kuskil tallis.. Sis oli kaalutlemise all Itaalia, Sveits, Iirimaa... Mõtlesin, et itaalias enam ei taha olla, läheks veits uuriks elu. Ja mida elu edasi viis seal Itaalia tallis, siis mõistsin, et hobustest väga kopp ees ning ei tahtnud enam talli minna.Siis tuli meelde,et olen alati tahtnud Londonisseminna... No eks ma siis proovin järgi suurlinna elu, kuidas on. Uurisinsiis erinevcaid variante, kas on tuttavaid janii. Eneli maja oli rahvast täis ja tema agentuurist sai ainult nii kalleid kortereid, siis selgus, et mul sõbranna õde elab Londonis, siis võtsin temaga ühendust ning kõik läks nii kiirelt, Marje leidis kohe mulle korteri ning nüüd aitas mind ilusti sisse elada ka siia. Lihtsalt super. Täitsa õnnelik olin,sest see juhtus nii kiirelt ja lihtsalt.Niiisis 1.november hakkasin Itaaliasts Malpensa lennujaamast liikuma Londoni Lutoni lennujaama poole. Itaalias oleksin peaaegu lennukist maha jäänud, veits hiljaks jäin, aga sain ilusti lennukile, hihi :) . Lutonis lootsin,et saan ilusti hakkama, ja kõik oli niii lihtne, sest tulin Itaalias Londonisse, kus KÕIk on inglise keeles- supperrr:P. Niisis lennukilt bussile, bussilt rongile ja rongilt metroosse. Lõpuks jõudsin Londonisse.Algul viisin enda kohvrid ja asjad ära Marje poole ning siis oli vaja väheke tööd teha. Marje ja ta kutt True pidid ühe loosungi jaoks pildistama ühte kutti ning ma lihtsalt niisamakäisin kaasas ning tsillisin. Olin kaameral valgusekatsetaja ning sai paar head pilti isegi minust, jeje:P .Siis läksime poest läbi, Marje poole. Õhtusöögiks käisime mäkis söömas ning marje pool tegime magustoiduks jäätist, kuhu lõikaisme sisse maasikaid, banaani ning M&M. MIS OLI NIII HEA.:D:DAddicted to M&M. Niisis järgmisel päeval magasime mõnusalt kaua ning lõuna ajal hakkasime liikuma minu korteri poole, kuhu lõpuks jõudsin oma suure kohvriga kohale kuskil 1ajal.. Algul tundus, et need kutid ärkasid, sest neil oli väga uniesed näod ja kõik.Algul tutvusin 2 kutiga, kes olid väga sõbralikud, mis oli heaa... Hiljem kohtusin ühega veel ning nüüdseks (7.novvembriks) olen kohtunud kõikide kuttidega,kõik on väga sõbralikud ja mulle väga meeldib seee. Niisis järgmisel päeval läksin oma CV-dega tööd otsima..algul suurde Westfieli kaubanduskeskusesse. Ning sama päeva õhtul oli mul juba katseaeg ühes restoranis-Busaba. Neile meeldisin ning nüüdseks paberitöö tehtudd ning töötan seal ametlikult:). Niiet, see, et ma esimesel päeval töö leidsin on super.Homme algab õhtune vahetus mul tööga pihta, niiet soovige edu, et ma midagi maha ei pillaks ja miskõike veel. Nüüdskes olen end sisse seadnud 5-magasmitoaga korteris ning siin on üsna kitsas, mul üsna väike tuba, aga elab üle.:D . Tänane päev üldse väag moss ja tume olnud, ilm on külm ja hall ja terve päev olen tundunud siukest suurt igatsust kodu vastu, et jube.Tahaks niiiiivöga jõulude ajal koju minna, aga eks näis kuidas asi kulgeb. Seniks pidage meeles, et me oleme endi seikluste loojad :)


L.

Next morning...
He didnt eat breakfast, he went outside for a walk. He just walked and thought how much he missed her.How he would give everything just to see her face, feel her smile and kiss her...oh he missed her.He felt like his heart was gone away with her miles away. He walked many hours, he didnt study, he just couldnt.All he did was lie in his bed and watch the celing.He was too hurt to do anything."Today is monday", he thought. Then he called her.Crap, no credit. great. He went to the kitchen, reached for moms phone, and then dialled her number." Hey " he heard. Hearing her voice was like an angel touched him. "Hey, how are you", he said, and his heart went up and down" . She said, that okay but she cant talk right now.So she hung-up. He was frustrated.... he went to bed, thinking he will have trouble tomorrow in school.

Days passed... weeks passed...and they didnt talk for a long time.
Suddenly he got a phone call from her. " hey, I have some great news. Can you pick me up tomorrow at 8.am to the airport?" .You can imagine how happy he was. " absolutely ", hesaid . " great", she said. Now he couldnt sleep at all. The knowing, that he will see her tomorrow just felt too magical. He went to bed thinking there really is a god...

Theres a girl..

Her name is Madeline, shes 18 and shes in love with Zac.

They stood on the bridge, watched eachother in the eyes and they just smiled to eachother. Madeline was leaving to university tomorrow, 1439 miles away.You can imagine how Zac felt.They stood there, in the snow and madeline whispered"its for the best. we are too different" .Its not true, he said.They have known eachother for six months.Its been only 2,5 weeks since their first kiss, but the magic was like theyve known eachother for years. They hugged, kissed and hugged again. "Maybe our roads will someday gross again", Madeline said and kissed him on the cheek. She left and didnt look back. Zac stayed there and watched how the snow fell on his black sleeves.He was sad...but there were no tears.

Lets make the sun shine again!

Kool läks nii kiiresti täna, mõnnna. Ja koolieksam, õõh. Läbi kukkusin, vigade koha pealt suu lukus. Ja täna ei käinudki mäel, kahjuks. Nädalavahetust tahaks, saab mõnusalt lebosse lasta end ja siis pühapäeva õhtul õppida taas. Oeh. Ei teagi, mis saab. Tujud ka hetkel nullis taas.

http://fotoalbum.ee/photos/serla/79320895
No, Im no emo kid:)

4tundi kirjandi kirjutamist. Ilus. Teemaks " igal teel on omad takistused ". Jube, mõte jooksis kinni ja see hommikune ärkamine ei ole üldse mulle !!!Nüüd valutan õlga ja söön shokolaadi.nommm. Käisime kiku ja carmeniga sõitmas. Tuiskas hullult ja vastik sula oli,seega laud ei tahtnud eriti libiseda, ja sai esikanti veits harjutada. Lõpuks jäime kikuga täitsa rahule. Carmen teeb ka mõnusaid arengusame, tublitubli:) . Kolmekesi mäel olla on niiihea.Tõstukit tahaks ka paluküla mäele, aitähh. Küll elu on ilus sõprade seltsis. Ja miks peab mõni pisiasi saama niii suureks probleemiks? Minu elu, teen mis tahan. Ise sa ütlesid nii, ära mind enam taga igatse. Take me as I am, or watch me as I go. Loving it!


L.

Boy you got me

If you really like a girl. You should tell them, so that she wouldnt be confused of the signals youre giving her - üks tark lause kuttidele :)


L.

a kiss..

A kiss is never just a kiss.A kiss always means something to a girl, but a boy?


L.